Mida see võimaldab
Hoia küsimus, tõendid ja selgitus ühes tunnis
Alusta nähtusest, mida õpilane saab uurida, salvesta ennustus enne tõendite näitamist ja korrasta järgnevad vaatlused.
Kuna kõik etapid on samas tunnis, saad lõppselgituse juures algse vastuse juurde tagasi pöörduda ja täpselt näidata, mis selles tõendite põhjal muutus.
1 Alusta nähtusest
Alusta millestki, mis vajab selgitamist
Näita ootamatut tulemust, nähtavat mustrit või kaht vaatlust, mis omavahel hästi ei sobi. Seejärel suuna juhisega tähelepanu sellele, mida õpilane peaks märkama, kuid ära anna selgitust ette.
Algus peab tekitama tunnis päris küsimuse, mitte ainult tegevust sisse juhatama.
- Paiguta pilt, demonstratsioon või andmed küsimuse kõrvale
- Küsi enne põhimõtte nimetamist, mida õpilane märkab
2 Kogu esimene ennustus
Küsi ennustust enne tõendite näitamist
Valikvastusega või vabatekstiküsimus annab igale õpilasele võimaluse kirja panna, mis tema arvates juhtub ja miks. Kui ta esitab oma esimese mõtte, saab seda hiljem sisukalt võrrelda ka siis, kui ennustus osutub valeks.
- Kogu enne arutelu iga õpilase ennustus
- Küsi põhjendust, kui mõttekäik on sama tähtis kui valik
3 Korrasta tõendid
Kogu vaatlused kujul, mida saab tunnis võrrelda
Hoia mõõtmised, vaatlused või allikamärkmed ühesugustes ridades ja väljades. Ühine struktuur teeb mustri hõlpsamini märgatavaks ning annab kõigile konkreetsed andmed, mida algse ennustusega võrrelda.
- Kasuta iga vaatluse puhul samu pealkirju ja ühikuid
- Hoia tõendid küsimuse kõrval, millele need peaksid vastama
4 Seo uurimus tervikuks
Võrdle esimest ennustust tõendite ja täpsustatud selgitusega
Pöördu algusküsimuse juurde tagasi, kui tõendid on nähtavad. Küsi, mis õpilase selgituses muutus, ning tutvusta seejärel mustrit mõtestavat teaduslikku mudelit või selgitust.
Otsene õpetamine ei kao. Selgitus tuleb siis, kui õpilasel on küsimus, varasem mõte ja tõendid, millega see siduda.
- Pöördu algse vastuse juurde tagasi, selle asemel et see asendada
- Seo lõppselgituses tõendid üldise põhimõttega