Kasutage jada vali–põhjenda–hinda kriitiliselt–vasta uuesti–rakenda. Hoolikalt koostatud vastusevariant võib tuua nähtavale õppija varasema seletuse, kuid kasulikumad tõendid õpetamise kavandamiseks annavad õppija põhjendus, tõenditele reageerimine ja muudetud olukorra selgitus.
Läbitöötatud näide käsitleb taime biomassi päritolu. Kasutage teaduslikult täpseid küsimusi ja esitusviise ning käsitlege iga vastusemustrit selle õpperühma vastustest pärineva tõendina, mitte üldkehtiva väärarusaamana.
Paluge bioloogiaspetsialistil kontrollida teaduslikku sisu ning veenduge, et iga pildi või andmestiku kasutamiseks on luba. See jada ei määra praktilise töö meetodit. Kui lisate praktilise töö, hinnake selle riske eraldi.
[1] [3]Vali → põhjenda → hinda kriitiliselt → vasta uuesti → rakenda
Õpetaja tõlgendab vastustest saadud tõendeid, platvorm ei diagnoosi väärarusaama.
1 Vali
Usutavad vastusevariandid suletud küsimuses
2 Põhjenda
Lugege eraldi seletust selle kontekstis
3 Hinda kriitiliselt
Mida taime biomassi mudel näitab ja mida see välja jätab?
4 Vasta uuesti
Vastake uuesti ja nimetage, mis muutus
5 Rakenda
Selgitage, mis uues olukorras muutub
Paluge õppijal valida ja seejärel põhjendada
Alustage ühest suletud küsimusest, mille vastusevariandid pakuvad usutavaid seletusi. Esitage küsimus Praktikalis reaalajas ning vaadake vastuste jaotust ja edenemist. Toetatud suletud küsimusi saab automaatselt hinnata.
Esitage valiku järel eraldi täpne põhjendamisküsimus. Lühivastus võimaldab koguda kirjaliku seletuse, pildivastus aga õppija loodud kujutise. Ärge tuletage valitud vastusevariandist terviklikku mõttemudelit. Diagnostilised küsimused toovad kasulikud varasemad arusaamad nähtavale ainult siis, kui õpetaja tõlgendab vastuseid nende kontekstis.
Otsustage enne õpetamist, millise sammu iga vastusemuster kaasa toob. Näiteks:
- võrrelge kaht seletust, kui põhjendustest ilmnevad sama vastusevariandi erinevad tähendused;
- täpsustage küsimust, kui õppijad tõlgendavad küsimuse tüve erinevalt;
- või jätkake esitusviisiga, kui põhjendused toovad esile kavandatud mõistelise erinevuse.
Praktikal näitab vastuseid. See ei märgista väärarusaama ega vali sekkumist.
[1]Laske esitusviisi kriitiliselt hinnata, mitte üksnes vaadata
Paigutage üks teaduslikult täpne taime biomassi skeem, lühitekst või andmestik samas Praktikali tunnis täpsete küsimuste kõrvale. Koostisosadena saab kasutada pilte, tabeleid, graafikuid, simulatsioone või manustatud sisu ja üldküsimusi.
Küsige õppijatelt:
- Mida see esitusviis vahetult näitab?
- Mida palub see meil järeldada?
- Mis on välja jäetud või lihtsustatud?
- Millist algset seletust võib see toetada või kahtluse alla seada ja miks?
Esitusviis võib seoseid selgitada, kuid ka üle koormata või eksitada, kui selle tähistusi ja väljajätteid ei avata. Praktikal ei sisalda bioloogilise mudeli koostamise tööriista ning skeemi vaatamine ei tõenda, et õppijad on selle tähenduse tervikuks sidunud.
[3]Kasutage vastusemustrit õpetamisotsuse tegemiseks
Kasutage tunni otseesitluse ajal vastuseid ja edenemist, et valida aruteluks vastandlikud anonüümsed põhjendused. Paluge õppijatel võrrelda iga põhjenduse tõendeid, mitte arvata, milline kaasõppija „eksib“.
- kui õppijad peavad mulda uue biomassi peamiseks allikaks, vaadake uuesti skeemil kujutatud ainet ja skeemi piire;
- kui nad kordavad termineid, sidumata ainet ja protsessi, paluge koostada selgem põhjuslik seletus;
- kui nad seostavad tõendid omavahel, jätkake muudetud olukorraga.
Need on võimalikud õpetamisotsused, mitte automaatsed diagnoosid ega väited väärarusaamade levimuse kohta. Bioloogia õpetamisel tuleb pöörata tähelepanu alternatiivsetele arusaamadele ja mõistelistele seostele, kuid tõendid ei näita, et just see jada neid parandaks.
Paluge uuesti vastata ja nimetada, mis muutus
Paluge õppijatel algsele küsimusele uuesti vastata ja lisada täpsustatud seletus: Milline tõend teie seletust muutis, täpsustas või säilitas?
Praktikal saab näidata uusi vastuseid ning võimaldab õpetajal avatud põhjendusi üle vaadata ja tagasisidet anda. See ei kaardista automaatselt varasemaid ja hilisemaid arusaamu ega hinda bioloogilisi seletusi. Suletud küsimuse vastuse muutumine on lühiajaline tõend, mitte piisav tõend püsiva mõistelise muutuse kohta.
Tagasiside peaks osutama järgmisele tegevusele: kasutage esitusviisi tõendeid, lisage väljajäänud protsess, eristage vaatlust järeldusest või täpsustage väidet.
[1] [2] [3]Rakendage seletust muudetud olukorras
Muutke süsinikdioksiidi kättesaadavust, kuid ärge lisage protseduuri. Paluge teha suletud küsimuses ennustus ja seda eraldi põhjendada, kasutades sama alusseletust ning arvestades esitusviisi piiridega.
Ülesande saab teha reaalajas, kodutööna või omas tempos. Vaadake tulemused üle, andke tagasisidet ja kasutage vastusemustrit, et valida uuesti õpetamine, teine esitusviis, järgmine olukord või laiendusülesanne.
Üks õnnestunud vastus näitab, kuidas õppija selle olukorraga toime tuli. Õpetaja hindab bioloogilist põhjendust ja valib järgmise sammu.
Allikamärkused
Improving Secondary Science: Guidance Report Tõenduspõhised soovitused põhikooli ja gümnaasiumi loodusainete õpetamiseks. Siin kasutatakse neid varasemate arusaamade esiletoomise, mudelite valimise ja kriitilise hindamise, diagnostiliste küsimuste ning struktureeritud tagasiside käsitlemiseks. See on Inglismaa-keskne üldjuhend, mitte Praktikali uuring ega tõend just selle jada kohta.
Teaching secondary biology — Reiss and Winterbottom (2023) Ekspertide ülevaade, millest kasutatakse rõhuasetust bioloogia mõistelistele seostele ja alternatiivsetele arusaamadele. See on Ühendkuningriigile suunatud seisukohaartikkel, mitte sekkumise võrdlev uuring.
Educational Challenges of Molecular Life Science — Tibell and Rundgren (2010) Avalikult kättesaadav eelretsenseeritud narratiivne ülevaade, mida kasutatakse selleks, et põhjendada bioloogiliste esitusviiside näidatava ja väljajäetava arutamist. Autorite sõnul on tõendusbaas napp ja ebaühtlane, mistõttu ei tõenda see, et esitusviisi kriitiline hindamine tagab mõistelise muutuse.