E-Koolikoti õppematerjalid, mida saad oma tunniks kohandada

Õppeprotsesside kirjeldused

Digiõppevaramu matemaatika materjalid

Kogumik sisaldab Digiõppevaramu laia ja kitsa matemaatika õppematerjale, samuti on esitatud kutsehariduse matemaatika ülesannetekogud. Laia matemaatika materjalid sisaldavad 14 kohustusliku kursuse ja 7 valikkursuse digikogumikke. Kitsa matemaatika materjalid koosnevad 8 kohustusliku kursuse digikogumikest. Lisaks nendele sisaldab kogumik kutsehariduse viie valdkonna ülesandekogumikke: Põllumajandus, Metsandus, Puidutehnoloogia, Mehaanika ja metallitöötlus ning Ehitus. *Õppematerjal on esitatud retsenseerimiseks aineühendusele.

Digiõppevaramu loodusvaldkonna materjalid

Kogumik sisaldab Digiõppevaramu loodusvaldkonna füüsika, keemia, geograafia ja bioloogia ning kutsehariduse materjale, mis vastavad RÕK loodusainete ainekavadele. Füüsika materjalid sisaldavad viie kohustusliku kursuse ja valikkursuse "Teistsugune füüsika" digikogumikke. Keemia materjalid koosnevad kolme kohustusliku kursuse ning kahe valikkursuse "Keemiliste protsesside seaduspärasused" ja "Elementide keemia" digikogumikest. Geograafia materjalid sisaldavad kolme kohustusliku kursuse digikogumikke. Bioloogia materjalid koosnevad nelja kohustusliku kursuse ning valikkursuse "Rakendusbioloogia" digikogumikest. Lisaks nendele sisaldab kogumik kutsehariduse nelja valdkonna ülesandekogumikke.

2.1. Metallid

Kogumik sisaldab gümnaasiumi keemia 2. kursuse "Anorgaanilised ained" metallide alaosa. Antud kogumikus vaadeldakse metallide keemilisi ja füüsikalisi omadusi ning leidumist looduses. Pööratakse tähelepanu metallide tootmisele ning kasutamisele igapäevastes protsessides. Kogumiku lõpus on saagise ja kao arvutustel põhinev ülesanneteplokk.

Kohanemisprogrammi “Settle in Estonia” eesti keele A2-taseme koolituse materjalid

Kohanemisprogrammi “Settle in Estonia” eesti keele A2-taseme koolituse materjalid. Materjal sisaldab metoodilist juhendit, sõnavihikut, tööraamatut, lugemikku ja helifaile. Materjal on mõeldud kasutamiseks täiskasvanud õppijatega. Eesti keele A2-taseme koolituse eesmärk on uussisserändajate esmase eesti keele oskuse arendamine A1-tasemelt algaja keelekasutaja A2-tasemele ning keeleõppijate motiveerimine ja innustamine edasiseks eesti keele õppeks ning võimalikuks tasemeeksami sooritamiseks. Koolituse tulemusel on uussisserändaja omandanud esmase eesti keele oskuse A2-tasemel ning saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades eestikeelses keskkonnas. Koolituse sisu on kooskõlas eesti keele A2-taseme kirjeldusega. Koolitus viiakse läbi baas- ehk vahenduskeeleta. Koolituse maht on 150 akadeemilist tundi, sh auditoorse töö maht 120 akadeemilist tundi ja iseseisva töö maht 30 akadeemilist tundi. Reeglina toimuvad koolitused rühmas kaks korda nädalas ja ühe auditoorse kohtumise pikkus on kolm akadeemilist tundi korraga. Kohanemisprogrammi rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu ning Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Autorid: Marju Ilves, Leelo Kingisepp, Lea Kreinin. Materjal on kasutamiseks mitteärilistel eesmärkidel. Avaldatud Kultuuriministeeriumi loal.

Geograafia 1. kursus: Rahvastik ja majandus

Gümnaasiumi geograafia esimene kursus – rahvastik ja majandus – koosneb neljast alaosast. Esimeses alaosas antakse ülevaade geograafiateaduse arengust ja tuuakse näiteid kaasaegsetest uurimismeetoditest. Teises alaosas käsitletakse muutusi maailmamajanduses, üleilmastumist ning rahvusvaheliste firmade rolli globaliseeruvas maailmas. Kolmandas alaosas käsitletakse maailma rahvaarvu muutumist ning seda mõjutavaid tegureid, tutvustatakse demograafilise ülemineku teooriat ning rahvastikusituatsiooni arenenud ja arengumaades. Viimases alaosas vaadeldakse rahvastiku paiknemist ja linnastumise kulgu maailma eri piirkondades ning analüüsitakse linnastumisega kaasnevaid probleeme.Õpitulemused:1) õpilane on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias ning kasutab andmebaase andmete kogumiseks;2) kasutab teabeallikaid, sh kohateabe teenuseid, interaktiivseid kaarte ja veebipõhiseid andmebaase info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste tegemiseks, analüüsib teabeallikate järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi;3) on omandanud ülevaate maailma poliitilisest kaardist, teab arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel, võrdleb ja analüüsib teabeallikate põhjal riikide arengutaset; 4) iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonda, selgitab globaliseerumist ja selle eri aspekte, toob näiteid üleilmastumise mõju kohta eri riikides;5) analüüsib teabeallikate põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis;6) analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega, analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri ning selle mõju majanduse arengule;7) võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi, toob näiteid rahvastikupoliitika rakendamise ja selle vajalikkuse kohta;8) teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega, analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele;9) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni), rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes;10) võrdleb linnu arenenud ja arengumaades, analüüsib linnastumise kulgu, etteantud info põhjal linna sisestruktuuri ning selle muutusi, toob näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade plaanimise ning sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide kohta;11) analüüsib kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust, on omandanud ülevaate maailma linnastunud piirkondadest, teab suuremaid linnu ja linnastuid.

Geograafia 2. kursus: Maa kui süsteem

Gümnaasiumi geograafia teine kursus – Maa kui süsteem – koosneb viiest alaosast. Sissejuhatuses tutvustatakse Maad kui süsteemi ning antakse lühiülevaade Maa tekkest ja arengust geoloogilise aja jooksul. Litosfääri osas tutvustatakse laamtektoonikat ning sellega seotud geoloogilisi protsesse. Atmosfääri osas antakse ülevaade atmosfääri koostisest ja ehitusest, päikesekiirguse jaotumisest Maal, kliimat kujundavatest teguritest ning kliimamuutusi põhjustavatest teguritest. Veestiku osas tutvustatakse veeringe lülisid, maailmamere rolli kliima kujunemises, rannaprotsesse ning nende mõju rannikutele. Samuti antakse ülevaade liustikest, nende tekkest ja levikust ning tähtsusest. Biosfääri osas käsitletakse kliima, taimestiku ja mullastiku vahelisi seoseid maailma peamistes bioomides. Õpitulemused: 1) õpilane iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta, analüüsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust mõju, kirjeldab geokronoloogilise skaala järgi üldjoontes Maa arengut; 2) tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta, teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; 3) iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort, kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade äärealadel ja kuuma täpi piirkonnas, iseloomustab teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse, seostades neid laamade liikumisega; 4) kirjeldab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga, ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega, teab maavärinate piirkondi, selgitab nende teket ja tugevuse mõõtmist, toob näiteid maavärinate ning vulkanismiga kaasnevate nähtuste mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele; 5) kirjeldab atmosfääri koostist ja joonise järgi atmosfääri ehitust, selgitab joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti; 6) selgitab kliima kujunemist eri tegurite mõjul, sh aastaaegade teket, joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju eri piirkondade kliimale, analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 7) iseloomustab ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas, kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga, analüüsib jooniste põhjal kliima lühi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri tegurite, sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes. 8) teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe lülisid maailma eri piirkondades, analüüsib kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres; 9) selgitab hoovuste teket, liikumise seaduspära ning rolli kliima kujunemises, tõusu ja mõõna teket ning nende tähtsust, lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning toob näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele; 10) teab liustike levikut, selgitab nende teket, jaotumist ning tähtsust; 11) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses, iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist; 12) kirjeldab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse, tunneb joonistel ära leet-, must-, puna- ja gleistunud mulla; 13) teab bioomide tsonaalset levikut, analüüsib looduse komponentide vahelisi seoseid ühe bioomi näitel.

Tasuta digiõppekeskkond põhikoolile

Opiqu olulisim põhimõte on pakkuda õpetajale ja õppijale parimat valikut kvaliteetsest ning spetsialistide koostatud õppevarast. Seetõttu usaldame Opiqus õppematerjali levitama vaid kõige paremaid õppevara loojaid. Opiq on teenus, mille litsentsiga saad ligipääsu kõigile, 100+ õppekomplektile igast ainest ja klassiastmest. Õppekomplektid katavad nii õpiku kui töövihiku materjali ja sobivad õppetöös kasutamiseks koos olemasoleva paberõppevaraga kui ka täiesti iseseisvalt. Võimas otsing ja seotud sisu võimaldavad hõlpsasti leida nii lihtsamat kui ka keerulisemat õppematerjali ning tuua esile seosed teiste ainetega. Opiqu keskkonna tasuta ligipääsu saab õpilane oma koolist. Juhul, kui kool õpilasele ligipääsu ei võimalda, eraldab Opiq litsentsi sooviavalduse alusel (info@starcloud.ee).

1.2. Organismide koostis

Kogumik sisaldab gümnaasiumi bioloogia 1. kursuse – rakud – organismide koostise alaosa teemasid ja nendega seotud eri raskusastmega ülesandeid. Selles alaosas tutvutakse organismide keemilist koostisega ning peamiste biomolekulide ehituse ja organismisiseste ülesannetega.

Geograafia 3. kursus: Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid

Gümnaasiumi geograafia kolmas kursus – loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid – koosneb kolmest alaosast. Esimeses alaosas käsitletakse maailma toiduprobleeme ja vaadeldakse põllumajanduse arengut ning erinevaid tootmistüüpe. Käsitletakse põllumajandust mõjutavaid looduslikke ja sotsiaalseid tegureid ning antakse ülevaade põllumajanduse tulevikuvõimalustest. Teises alaosas antakse ülevaade maailma metsamajanduse ja -tööstuse arengust, metsatüüpidest ja nende tootlikkusest ning jätkusuutliku metsamajanduse olemusest. Kolmandas alaosas tutvustatakse maailma energiamajandust, erinevaid energia liike, nende rolli riikide energiamajanduses ja keskkonnamõjusid. Õpitulemused: 1) õpilane selgitab toiduprobleemide tekkepõhjusi maailma eri regioonides; 2) iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset põllumajandust eri talutüüpide näiteil, analüüsib teabeallikate põhjal põllumajandust eri loodusolude ning arengutasemega riikides; 3) valdab ülevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest, selgitab põllumajanduse mõju muldadele ja põhjaveele, toob näiteid põllumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta arenenud ja vähem arenenud riikides; 4) selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme, nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning näitab kaardil peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; 5) analüüsib vihmametsa kui ökosüsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset tähtsust, analüüsib vihmametsade ja parasvöötme okasmetsade majanduslikku tähtsust, nende majandamist ning keskkonnaprobleeme; 6) analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku energia kasutamist, selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majandus- ja keskkonnaprobleeme; 7) analüüsib fossiilsete kütuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme, teab peamisi kaevandamise/ammutamise piirkondi; 8) analüüsib hüdroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaprobleeme ühe näite põhjal; 9) analüüsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete näidete põhjal; 10) analüüsib taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid probleeme; 11) analüüsib teabeallikate põhjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist ning etteantud teabe järgi muutusi maailma energiamajanduses.

PÜRAMIID. PINDALA, RUUMALA JA PINNALAOTUS

1.2. Aine ehitus

Kogumik sisaldab gümnaasiumi keemia 1. kursuse "Keemia alused" aine ehituse alaosa. Selles alaosas omandatakse tänapäevane ettekujutus aatomi ehitusest ja jätkatakse keemiliste elementide perioodilisustabeli kasutamise oskuse arendamist. Alaosa teises pooles süvenetakse erinevatesse keemilise sideme tüüpidesse ning seejärel analüüsitakse üldistavalt aine ehituse mõju aine füüsikalistele omadustele.

2.1. Dünaamika

Dünaamika on füüsika 2. kursuse esimene alateema. Dünaamika alaosas käsitletakse keha liikumise ja liikumise muutumise põhjuseid ning neid kirjeldavaid põhimõisteid (jõud, töö, energia) ja seaduseid.

Kunst ja kunstiajalugu

Digiõppematerjal katab gümnaasiumi riikliku õppekava kursuse „Kunst ja kunstiajalugu“ teemad ja märksõnad. Kursus käsitleb kunsti arengut esiajast 19. sajandi kolmanda veerandini, hõlmates nii üldise kunstiajaloo kui Eesti näiteid. Kursus koosneb 22 kogumikust.

Funktsiooni määramis- ja muutumispiirkond

Atmosfääri koostis ja ehitus

Kohanemisprogrammi “Settle in Estonia” eesti keele A1-taseme koolituse materjalid

Kohanemisprogrammi “Settle in Estonia” eesti keele A1-taseme koolituse materjalid. Materjal sisaldab metoodilist juhendit, sõnavihikut, tööraamatut ja mängupasse. Materjal on mõeldud täiskasvanud õppijatele, sobib kasutamiseks ka gümnaasiumis, kutsevalikuõppes, kutsekeskhariduses ja kutseõppes. Eesti keele A1-taseme keelekursuse eesmärk on anda õppijale valmisolek esmaseks eestikeelseks suhtluseks. Koolituselt saab keelepagasi esmaste konkreetsete suhtlusvajaduste katmiseks eestikeelses suhtluskeskkonnas. Koolituse sisu on kooskõlas eesti keele A1-taseme kirjeldusega. Koolitus viiakse läbi baas- ehk vahenduskeeleta. Koolituse maht on 100 akadeemilist tundi, sh auditoorse töö maht 80 akadeemilist tundi, iseseisva töö maht 20 akadeemilist tundi. Reeglina toimuvad koolitused rühmas kaks korda nädalas ja ühe auditoorse kohtumise pikkus on kolm akadeemilist tundi korraga. Iseseisvat tööd teeb osaleja eestikeelses keelekeskkonnas ja omandades sõnavara veebipõhises keskkonnas Quizlet, eesti keele e-kursusel “Keeleklikk” ja kohanemisprogrammi videote abil. Kohanemisprogrammi rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu ning Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Autorid: Marju Ilves, Leelo Kingisepp. Materjalid on kasutamiseks mitteärilistel eesmärkidel. Avaldatud Kultuuriministeeriumi loal.

3.2. Viirused ja bakterid

Kogumik sisaldab gümnaasiumi bioloogia 3. kursuse – pärilikkus – viiruste ja bakterite alaosa teemasid ja nendega seotud eri raskusastmega ülesandeid. Selles alaosas käsitletakse viiruste ja bakterite ehitust, talitlust ja levikut, enamlevinud viirushaigusi ning viiruste ja bakterite biotehnoloogilisi rakendusi.

3.1. Süsivesinikud ja nende derivaadid

Kogumik sisaldab gümnaasiumi keemia 3. kursuse "Orgaanilised ained" süsivesinike ja nende derivaatide alaosa. Alaosa algab molekulide ehituse kujutamise viiside (struktuurivalemite) tundmaõppimisega. Seejärel tutvutakse alkaanidega ning alkaanide näitel süstemaatilise nomenklatuuri põhimõtetega. Selles alaosas analüüsitakse aineosakeste ehituse mõju alkaanide ja asendatud alkaanide füüsikalistele omadustele, võrreldakse orgaaniliste ühendite keemistemperatuuri ja lahustuvust erinevates lahustites, põhjendades molekulide ehitusest lähtuvalt vastavaid erinevusi. Alaosa lõpeb küllastunud, küllastumata ja aromaatsete süsivesinike keemiliste omaduste võrdleva tundmaõppimisega.