Ülesannete kogu

Public materials

Ülesannete kogu

Sissejuhatus

Valgusõpetus

1.1

Valgus. Valguse levimine. Loodusnähtused

1.2

Valgus neeldub, peegeldub, hajub

1.3

Peegeldustes tekkivad kujutised

1.4

Värvused. Valguse spekter

1.5

Valgus murdub

1.6

Tõelised kujutised

1.7

Silm, fotoaparaat, optilised seadmed

Mehaanika põhikoolis

2.1

Mehaaniline liikumine

2.2

Liikumise kujutamine graafikul

2.3

Jõud, vastastikmõju, inertsus

2.4

Rõhk

2.5

Üleslükkejõud

2.6

Pudi-padi

2.7

Kang. Lihtmehhanismid

2.8

Töö ja võimsus

Soojusõpetus põhikoolis

3.1

Temperatuur. Soojuslik tasakaal

3.2

Soojusülekanne. Kehade jahtumine ja soojenemine

3.3

Aine olekute muutused

Elektriõpetus põhikoolis

4.1

Laengud. Elektrostaatika

4.2

Vooluringid

4.3

Elektrivoolu toimed, töö ja võimsus

Mehaanika gümnaasiumis

5.1

Kinemaatika ühes dimensioonis

5.2

Raskusjõud, kaal, kaalutus

5.3

Elektriõpetus

5.4

Soojusõpetus, tuumaenergia

Elektrodünaamika gümnaasiumis

6.1

III kooliaste

Mikro- ja megamaailma füüsika gümnaasiumis

7.1

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

7.2

Mehaanika

7.3

Elektromagnetism 1

7.4

Energia 1

7.5

Mikro- ja megamaailma füüsika 1

7.6

Teistsugune füüsika

7.7

Lahendus ja kommentaarid

Energia gümnaasiumis

Ülesannete kogu

Lihtsalt üks algatus. Küsimused: kaido@fyysika.ee

Tunni pass

Silma optika, prillid

Luup

Nägemisefektid

Üldine

Tanki ülesanne

Õhupallidega auto üles tõstmise ülesanne

Tunni pass

[£[475104|markus]£]

Mõõtmine ja tekstülesanded

Õpitulemused Õpilane: selgitab murdude ½, 1/3, 1/4 ja 1/5 tähendust, leiab nende murdude põhjal osa arvust; kasutab mõõtes sobivaid mõ

Geomeetrilised kujundid

xxx

Selgita, miks on ahju temperatuuri teades siiski vaja kasutada lihatermomeetrit?

Millisest materjalist tassis kõrvetab kuum tee näppe kõige enam?

Otsi klassist mõni metallese ning mõni puidust ese. Võta üks ühte ja teine teise kätte. Miks tunduvad nende temperatuurid sulle erinevad?

Kas ääreni veega täidetud pabertopsike süttib, kui see priimuse leegile asetada?

Miks soojeneb saag puude saagimisel kõrgema temperatuurini kui puit?

Kas Kuul võib täheldada „langevaid tähti"?

Naela puusse löömise ajal soojeneb selle pea vähem kui siis, kui lüüa juba sisselöödud naela. Miks see nii on?

Miks on kuuma vedelikuga tassi parem sangast tõsta? Vajadusel soorita katse.

Üle jäätüki ripuvad samasuguse läbimõõduga niidi otsas kaks võrdset koormust. Ühe koormuse niit on vasest, teine aga kapronist. Miks vaskniit lõikub jäässe, kapronniit aga mitte?

Õhk on halb soojusjuht, kuid õhu kätte seisma jäetud esemed ometigi jahtuvad. Miks?

Korralda katse. Lisa veele natuke kaltsiumkarbonaadi (või mõne muu lahustumatu aine) pulbrit. Jäta klaasitäis sellist veesegu sooja ahju kõrvale seisma. Kuhu serva settib sade?

Soojal kevadpäeval tekkis õpilastel idee jahutada klassiruumi radiaatoritega, lastes neist läbi külma vee. Kas külmaradiaator töötab sama hästi kui soojaradiaator? Kuidas liigub õhk klassiruumis, kui radiaatoreid jahutada?

Miks on tuulise ilma korral ka paksu kampsuniga külm?

Miks küünal tugevas õhujoas kustub?

Tuppa toodi kaks täpselt ühesugust jäätükki. Üks jäätükk jäeti katmata, teine kaeti kasukaga. Kumb jäätükk sulas kiiremini? Miks?

Milline puder kõrbeb kiiremini põhja, vedelam või tahkem?

Too näiteid enda igapäevastest soojuskiirgusega seotud kogemusest.

Miks sellel matkajal külm ei hakka?

Uuri pilti. Selgita, miks on üksteisega lähestikku seismine talvel hea mõte?

Selgita pildil kujutatud olukorda, millel tahmaga määrdunud lumi sulab kiiremini kui puhas lumi.

Miks on selgel suvepäeval kõige palavam mitte keskpäeval, vaid mõnevõrra hiljem?

Toa elektrisoojendi koosneb hõõgspiraalist ja hästi lihvitud nõgusast metallipinnast. Mis võiks olla selle metallpinna ülesanne?

Pildil on kujutatud randtiiru tibud (väiksemad) ja albatrossi tibu (suur). Kas antud pildi põhjal ütleksid, et ilm on parajasti palav või külm?

Meil on

80

-kraadine tass kohvi ja

5

-kraadine piim sellesse valamiseks. Kas selleks, et saada maksimaalselt kõrge temperatuuriga kohvilonks, tuleks piim kohvi sisse valada kohe pärast selle valmimist või vahetult enne joomist?

Millised järgmistest nähtustest mõjutavad ühest anumast teise valatava kuuma vee lõpptemperatuuri?

Kas saab mõõta väävelhappe erisoojust, segades soojendatud hapet sooja veega ja mõõtes selle segu temperatuuri?

Soojenditel, mis annavad võrdseis ajavahemikes ühesuguse soojushulga, soojenesid võrdsed kogused vett, vaske ja rauda. Milline graafik (vt joonis) iseloomustab vee, milline vase ja milline raua soojenemist?

Vaskanumas soojenes vesi. Graafikud, mis väljendavad vee ja anuma poolt saadud soojushulkade sõltuvust ajast, ühtisid (vt joonis). Mida võib öelda vee ja anuma kohta?

Miks soojeneb saag puude saagimisel kõrgema temperatuurini kui puit?

Soojusülekande võimsus

Tunni pass

Aine olekute muutused

xxx

Miks hakkab vesi veekogudes jäätuma alati pindmistest kihtidest?

Üks veega täidetud pudel asetati $0\, ^{\circ}\mathrm{C}$ jääle, teine lasti sama temperatuuriga vette. Kas kummaski neist vesi jäätub?

Kuidas saab juhtuda nii, et ehkki õues on õhtul ja ka terve öö plusskraadid, on õhtul lihtsalt vesine tee hommikuks kiilasjääga kattunud?

Joonisel on näidatud jää ja vee ruumala muutumine temperatuuri tõusmisel. Mis juhtus hetkel, mil graafikul on näidatud vertikaalne langus?

Ilmateadet jälgides oled kindlasti märganud, et talvel on mere ääres soojem kui sisemaal ning kevadel külmem kui sisemaal? Millest on see erinevus tingitud?

Peaks ju olema nii, et väga külma jäätüki vette asetamisel hakkab see vees soojenema. Soojenemine tähendab aga ka seda, et soojust võetakse kusagilt ära. Kui jäätükk on vees, siis ei ole soojust võtta mujalt kui jäätükki ümbritsevast veest. Järelikult vee temperatuur langeb ning külma jäätükiga kokku puutumisel võib see langeda ka alla nulli. See aga tähendab jäätumist ning vette asetatud jäätüki massi suurenemist. Kas see ka tegelikult nii töötab? Tee katse!

Klaasis on

100\, \mathrm{g}

massiga jääkuubik. Klaasi valatakse ka

200\,\mathrm{g}

vett, mille temperatuur on

20 \, ^\circ \mathrm{C}

. Milline on vee temperatuur klaasis eeldusel pärast jäätüki sulamist, kui oletada, et soojusvahetust klaasis oleva vee ja väliskeskkonna vahel ei toimu.

Kui palju energiat pead sa kulutama, kui tahad suus $50$ grammi $0^\circ \mathrm{C}$ jääd sulatada?

Kui palju energiat eraldub

5\, \mathrm{kg}

sulamistemperatuuril oleva vee jäätumisel?

$200$ grammi kaaluvasse ning $20^\circ \mathrm{C}$ juures olevasse vette asetatakse $50$ grammi $-20^\circ \mathrm{C}$ juures olevat jääd. Milline on selle süsteemi temperatuur pärast soojusliku tasakaalu saabumist? Millises olekus on aine?

Jääst klaasi massiga $m_k={200}\,\mathrm{g}$ ning temperatuuriga $t_0={0}\,\mathrm{^{\circ}C }$ kallatakse $m_A={200}\,\mathrm{g}$ vedelikku A temperatuuriga $t_A={25}\,\mathrm{^{\circ}C}$ . Mitme protsendiline vedeliku A vesilahus tekib klaasis pärast soojusvahetuse lõppemist? Jää sulamissoojus on $\lambda_{\text{jää}}={330}\,\mathrm{\frac{kJ}{kg}}$ , vedeliku A erisoojus on $c_A={2400}\,\mathrm{\frac{J}{kg\cdot ^{\circ}C}}$ .

Miks vihm või purskkaevud leevendavad palavust?

Miks kuuma ilmaga supeldes tundub vette minnes vesi jahedam kui õhk, veest välja tulles aga vastupidi?

Miks suplejal ei hakka külm, kui ta tuleb jõest välja sooja suvise vihma ajal?

Miks on kummiriietuses raske kuumust taluda?

Millist tähtsust omab organismile higi eritumine?

Miks niisked tikud ei sütti?

Miks me ei saa põletushaava, kui lühiajaliselt puudutame kuuma triikrauda märja sõrmega?

Kui alasile tilgutada mõni tilk vett ja lüüa neile raske vasaraga, siis tekib lasuga sarnanev heli. Millega seda seletada?

Kaks õõnsat hermeetiliselt suletud kera on ühendatud toruga, nagu näidatud joonisel. Õhk on keradest välja pumbatud. Kui asetada tühi kera vedela õhuga täidetud anumasse, siis mõne aja pärast teises keras vesi külmub. Selgitage nähtust.

Keevasse vette asetatakse väike veega täidetud anum. Kas vesi selles anumas hakkab keema?

Õpilane tahab endale teed keeta, kuid unustab $200$ grammi vett pliidile keema. Kui kaua aega kulub vee täielikuks aurustumiseks alates keema hakkamisest? Pliidi võimsus on $800\, \mathrm{W}$ .

Kui palju energiat kulub $200$ grammi $20^\circ \mathrm{C}$ vee täielikuks aurustumiseks?

Avatud termoses on vesi temperatuuril $t_0 = {100}\,\mathrm{^{\circ}C}$ . Sellest ${1}\,\mathrm{\%}$ aurustub. Hinda, kui palju muutub termosesse jäänud vee temperatuur $t$ . Vee erisoojus on $c_v = {4,2}\,\mathrm{\frac{kJ}{kg\cdot^{\circ}C}}$ , veeauru erisoojus on $c_a = {1,9}\,\mathrm{\frac{kJ}{kg\cdot^{\circ}C}}$ ning vee aurustumissoojus temperatuuril ${100}\,\mathrm{^{\circ}C}$ on $L = {2,26}\,\mathrm{\frac{MJ}{kg}}$ . Eelda, et termose seinte kaudu soojuskadusid ei ole.

Tunni pass

xxx

Tunni pass

Loodusnähtused

xxx

Eluta ja elusa looduse seosed

xxx

Tunni pass

Teepikkus ja nihe

Miks ei saa rääkida muutuva liikumise keskmisest kiirusest üldse, vaid ainult keskmisest kiirusest antud ajavahemikul või keskmisest kiirusest antud teelõigul?

Millised neist on õiged keskmise kiiruse arvutamise viisid?

Autoga sõites võeti iga minuti tagant spidomeetri näit.Kas võib nende andmete põhjal määrata auto liikumise keskmistkiirust?

Kiirus ja kiirendus

Tunni pass

[£[475102|markus]£]

Kaalul on purk koos lehtriga. Lehtri ava on suletud korgiga, mida võib niidi abil välja võtta (vt joonis a). Lehtrisse on valatud vesi. Kogu süsteemi kaaluks on 1 N. Kork võetakse välja ja vesi voolab purki (vt joonis b). Mida näitab kaal?

Suletud katseklaasi põhjas istub kärbes. Katseklaas langeb vabalt, jäädes vertikaalasendisse. Kuidas muutub katseklaasi langemise kestus, kui kärbes lendab langemise ajal klaasi alumisest otsast ülemisse?

Tahvel langeb vabalt, jäädes vertikaalasendisse. Horisontaalselt piki tahvli pinda visatakse värvine kuulike. Millise joone jätab ta tahvlile? Kuulikese ja tahvli vahelist hõõrdejõudu ja õhu takistust mitte arvestada.

Koormus on asetatud lifti kabiinis vedrukaalu kausile. Mida näitab kaal lifti vabal langemisel?

Oled liftis ja sul on laual klaas veega. Lift langeb vabalt. Mis juhtub, kui lifti vabalangemise ajal pöörata veega täidetud klaas kummuli?

Mingilt kõrguselt langeb alla karp, mille keskel, puudutamata tema seinu, asub pliikuulike. Milline on kuuli liikumine karbi suhtes langemise ajal? Õhutakistust mitte arvestada.

Inimene hüppab toolilt, hoides käes 10-kilogrammist vihti. Kui suure jõuga rõhub viht inimese kätt õhusoleku ajal?

Seisvas liftis on elavhõbebaromeeter. Mis juhtub elavhõbeda nivooga, kui lift hakkab vabalt langema?

Paberlindi üks ots surutakse raske koormuse P abil laua ääre peale (vt joonis). Teine ots surutakse vihi A abil vastu tahvlikest B, mida hoitakse käes. Kui tahvlikest aeglaselt allapoole lasta, siis lint katkeb. Kui aga tahvlike lahti lasta (kukub koos vihiga liivakasti C), siis lint ei katke. Seletage nähtust.

J. Verne'i ühes fantastilises jutustuses räägitakse reisijatega kahurikuulist, mis lasti Maalt Kuule. Teelõigul, kus Kuu külgetõmme võrdub Maa külgetõmbega, kaotasid kõik kuulis olnud esemed oma kaalu ning iga ese jäi õhus sinna, kuhu ta pandi, ega kukkunud alla. Tõestage, et selline nähtus oleks pidanud ilmnema kogu teekonna vältel.

Kuidas oleksid võinud Jules Verne'i romaani «Reis Kuule» kangelased, asudes suletud mürsus, kindlaks teha, et nende laev on läbinud maa atmosfääri ja liigub kosmilises ruumis?

Tahvlile on kinnitatud toru A (vt joonis), mille üks ots B on pikk, teine lehtrikujuline C aga kaetud kummikilega D. Süsteem on täidetud veega. Mis juhtub, kui tahvel hakkab vabalt langema?

Katseklaas pööratakse kummuli ja siis asetatakse vette ning kinnitatakse (vt joonis). Kuidas muutub temas veenivoo, kui kogu süsteem hakkab vabalt langema?

Kuidas saab kaaluta olekus määrata keha massi kangkaalu ja vihtide abil?

Kehade kaalumisel näitavad vedrukaalud Maal, Kuul ja Marsil ühesugust kaalu. Reastage massid suurimast väikseimani mõõtmise koha järgi.

Kuidas määrata keha massi kaaluta olekus?

Rõhumisjõud looduses ja tehnikas

xxx

Mehaaniline töö ja energia

xxx

Võnkumine ja laine

xxx

Elektriline vastastikmõju

xxx

Elektrivool

xxx

Vooluring

xxx

Elektrivoolu töö ja võimsus

xxx

Magnetnähtused

xxx

Aine ehituse mudel. Soojusliikumine

xxx

Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendused

xxx

Soojusülekanne

xxx

Tuumaenergia

xxx

Millega tegeleb keemia

xxx

Aatomiehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

xxx

Hapnik ja vesinik. Oksiidid

xxx

Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

xxx

Tuntumaid metalle

xxx

Anorgaaniliste ainete põhiklassid

xxx

Aine hulk. Moolarvutused

xxx

Süsinik ja süsinikuühendid

xxx

Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena

xxx

Füüsika meetod

xxx

Kulgliikumise kinemaatika

xxx

Dünaamika

xxx

Perioodilised liikumised

xxx

Elektriväli ja magnetväli

xxx

Elektromagnetlained

xxx

Elektrotehnika

xxx

Termodünaamika, energeetika

xxx

Aine ehituse alused

xxx

Mikromaailma füüsika

xxx

Megamaailma füüsika

xxx

Ülesannete kogu

Ülesannete kogu

Sissejuhatus

1Valgusõpetus

1.1Valgus. Valguse levimine. Loodusnähtused

1.2Valgus neeldub, peegeldub, hajub

1.3Peegeldustes tekkivad kujutised

1.4Värvused. Valguse spekter

1.5Valgus murdub

1.6Tõelised kujutised

1.7Silm, fotoaparaat, optilised seadmed

Tunni pass

Silma optika, prillid

Luup

Nägemisefektid

2Mehaanika põhikoolis

2.1Mehaaniline liikumine

Üldine

2.2Liikumise kujutamine graafikul

2.3Jõud, vastastikmõju, inertsus

2.4Rõhk

2.5Üleslükkejõud

2.6Pudi-padi

2.7Kang. Lihtmehhanismid

2.8Töö ja võimsus

Tunni pass

3Soojusõpetus põhikoolis

3.1Temperatuur. Soojuslik tasakaal

Tunni pass

Mõõtmine ja tekstülesanded

Geomeetrilised kujundid

3.2Soojusülekanne. Kehade jahtumine ja soojenemine

3.2.1Soojusjuhtivus

3.2.2Konvektsioon

3.2.3Soojuskiirgus

3.2.4Soojusülekanne, segaülesanded

3.2.5Kehade soojenemine ja jahtumine. Soojushulk

3.2.6Erisoojus, soojusmahtuvus

Soojusülekande võimsus

Tunni pass

3.3Aine olekute muutused

Aine olekute muutused

3.3.2Sulamine ja tahkumine

3.3.3Sulamine ja tahkumine: arvutusülesanded

3.3.4Aurustumine ja kondenseerumine

3.3.5Aurustumine ja kondenseerumine: arvutusülesanded

Tunni pass

4Elektriõpetus põhikoolis

4.1Laengud. Elektrostaatika

Tunni pass

4.2Vooluringid

Tunni pass

4.3Elektrivoolu toimed, töö ja võimsus

Tunni pass

Loodusnähtused

Eluta ja elusa looduse seosed

5Mehaanika gümnaasiumis

5.1Kinemaatika ühes dimensioonis

Tunni pass

Teepikkus ja nihe

5.1.3Kiirus ja keskmine kiirus

Kiirus ja kiirendus

5.2Raskusjõud, kaal, kaalutus

Tunni pass

5.2.2Kiirendusega liikuva keha kaal

Rõhumisjõud looduses ja tehnikas

Mehaaniline töö ja energia

Võnkumine ja laine

5.3Elektriõpetus

Elektriline vastastikmõju

Elektrivool

Vooluring

Elektrivoolu töö ja võimsus

Magnetnähtused

5.4Soojusõpetus, tuumaenergia

Aine ehituse mudel. Soojusliikumine

Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendused

Soojusülekanne

Tuumaenergia

6Elektrodünaamika gümnaasiumis

1
Valgusõpetus

1.1
Valgus. Valguse levimine. Loodusnähtused

1.2
Valgus neeldub, peegeldub, hajub

1.3
Peegeldustes tekkivad kujutised

1.4
Värvused. Valguse spekter

1.5
Valgus murdub

1.6
Tõelised kujutised

1.7
Silm, fotoaparaat, optilised seadmed

2
Mehaanika põhikoolis

2.1
Mehaaniline liikumine

2.2
Liikumise kujutamine graafikul

2.3
Jõud, vastastikmõju, inertsus

2.4
Rõhk

2.5
Üleslükkejõud

2.6
Pudi-padi

2.7
Kang. Lihtmehhanismid

2.8
Töö ja võimsus

3
Soojusõpetus põhikoolis

3.1
Temperatuur. Soojuslik tasakaal

3.2
Soojusülekanne. Kehade jahtumine ja soojenemine

3.2.1
Soojusjuhtivus

3.2.2
Konvektsioon

3.2.3
Soojuskiirgus

3.2.4
Soojusülekanne, segaülesanded

3.2.5
Kehade soojenemine ja jahtumine. Soojushulk

3.2.6
Erisoojus, soojusmahtuvus

3.3
Aine olekute muutused

3.3.2
Sulamine ja tahkumine

3.3.3
Sulamine ja tahkumine: arvutusülesanded

3.3.4
Aurustumine ja kondenseerumine

3.3.5
Aurustumine ja kondenseerumine: arvutusülesanded

4
Elektriõpetus põhikoolis

4.1
Laengud. Elektrostaatika

4.2
Vooluringid

4.3
Elektrivoolu toimed, töö ja võimsus

5
Mehaanika gümnaasiumis

5.1
Kinemaatika ühes dimensioonis

5.1.3
Kiirus ja keskmine kiirus

5.2
Raskusjõud, kaal, kaalutus

5.2.2
Kiirendusega liikuva keha kaal

5.3
Elektriõpetus

5.4
Soojusõpetus, tuumaenergia

6
Elektrodünaamika gümnaasiumis

6.1
III kooliaste

7
Mikro- ja megamaailma füüsika gümnaasiumis

7.1
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

7.2
Mehaanika

7.3
Elektromagnetism 1

7.4
Energia 1

7.5
Mikro- ja megamaailma füüsika 1

7.6
Teistsugune füüsika

8
Energia gümnaasiumis