Loodusõpetuse 7. klassi õppes tuginetakse I ja II kooliastmes saavutatud õpitulemustele. Jätkub loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujundamine, mis seostub uurimusliku õppe rakendamisega. Loodusteaduslikku kirjaoskust kujundatakse loodusteaduslike küsimuste ja nähtuste teadusliku selgitamisega ning teaduslike tõendusmaterjalide kasutamisega. Õppekeskkond peab võimaldama õpilastel olla loov ja õpetus peab vastama õpilase huvidele.

Tähtsal kohal on probleemide lahendamine uurimusliku tegevuse kaudu. Teadusliku meetodi ja uurimusliku õppe rakendamise all mõeldakse nii praktilisi töid klassis ja laiendatud õpikeskkondades (õuesõpe, virtuaalsed õpikeskkonnad) kui ka teoreetilisi töid kirjanduse baasil. Uurimuslikke õppeülesandeid tuleb plaanida õpilaste huvidest ja kogemustest lähtudes. Toetatakse õpilase initsiatiivi valida ise uurimisteemasid, esitada uurimisküsimusi või hüpoteese ning plaanida katset. Seega peaks suurenema õpilaste iseseisvus uurimuslike tööde korraldamisel.

Võrreldes I ja II kooliastmetega muutub objekti kirjeldamine. Kui I ja II kooliastme loodusõpetuses kirjeldati kehade ja nähtuste karakteristikuid enamasti kvalitatiivselt, siis suureneb III kooliastmes kvantitatiivse kirjelduse osakaal. Rohkem on ka loodusnähtuste kirjeldamist mikrotasandil.

Arendatakse õpilaste kommunikatiivseid oskusi, s.o verbaalset (nii kõnes kui ka kirjas), numbrilist ja skemaatilist väljendusoskust. Kommunikatsioonioskused on eelduseks õnnestunud meeskonnatööle, mis sisaldab töö plaanimist, tegemist ning tulemuste esitamist. Süvendatakse õpilaste oskusi kasutada lihtsamaid laboritöövahendeid ja -võtteid, erinevaid mõõtmisviise, digitaalseid andmekogumisvahendeid ning nutiseadmeid. Kujundatakse oskust teha tõenduspõhiseid järeldusi graafilisest andmeesitlusest. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu mõõtmistulemuste ja meedia kui teabeallika usaldusväärsuse hindamisele.

Oluline on kujundada õpilaste suhtumisi ja hoiakuid, mis loovad eeldused vastutustundlikuks käitumiseks igapäevaelus. Hoiakuliste pädevuste kujundamiseks rakendatakse õpilasi aktiviseerivaid õppemeetodeid, sh rollimänge. Kujundatakse õpilaste arusaamist loodusteaduse ja tehnoloogia tähtsusest ühiskonnas ja igapäevaelu probleemide lahendamisel, suurendatakse huvi loodusteaduste õppimise ning loodusteadustega seotud karjäärivalikute vastu.

Kooliastme õpitulemused

Väärtused ja hoiakud

7. klassi lõpetaja:

1) tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu, huvitub loodusteaduslikust ja tehnikaalasest karjäärist;

2) väärtustab uurimistegevust loodusnähtusi tundma õppides ja kasutab julgelt loovust;

3) usub oma võimetesse ning on enesekindel loodusnähtusi tundma õppides;

4) väärtustab katsetades korda, peab kinni kokkulepitud reeglitest ja hoiab katsevahendeid;

5) väärtustab eluta ja eluslooduse mitmekesisust.

Uurimisoskused

7. klassi lõpetaja:

1) oskab vaadelda ja esitada loodusteaduslikke küsimusi;

2) sõnastab uurimisküsimuse või hüpoteesi, mida saab katse või vaatlusega kontrollida;

3) oskab plaanida ja koostöös teiste õpilastega teha uurimust, sh katset;

4) oskab pakkuda mõõdetavaid ja mittemõõdetavaid muutujaid;

5) eristab lihtsamas katses sõltumatu ja sõltuva muutuja;

6) analüüsib andmete usaldusväärsust, mõistab korduskatsete ja kontrollkatsete vajadust ning kõrvalmuutujate kontrollimise vajadust;

7) esitab tulemusi tabelite ja diagrammidena;

8) oskab esile tuua seoseid nii graafiliselt kui ka mittegraafiliselt esitatud andmestikes;

9) teeb kogutud andmete põhjal järeldusi, selgitab ja ennustab tulemusi ning hindab hüpoteeside paikapidavust;

10) esitab uurimuse tulemusi suuliselt ja kirjalikult ning visuaalselt arusaadavalt;

11) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades matemaatilisi teadmisi ja oskusi;

12) järgib katseid tehes juhendeid ja ohutusnõudeid;

13) põhjendab loodusteaduslike teadmiste vajalikkust igapäevaelus.

Ainesisuga seotud õpitulemused on esitatud õppeteemade alguses.

Õpetame uurimuslikult

Uurimusliku õppe kaudu omandatud uurimuslikud oskused on aineteülesed ja rakendatavad kõigis igapäevaelu valdkondades. Uurimuslik õpe hõlmab omavahel seostatud õppe etappe, mida võib jagada kolmeks:

1) uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamine ning katse planeerimine;

2) katsete või vaatluste tegemine ja andmete kogumine;

3) tulemuste analüüs, tõlgendamine ja üldistamine.

Uurimisoskusi arendades osutatakse suuremat tähelepanu uuringute plaanimisele, tegemisele ning tulemuste analüüsile, tõlgendamisele ja esitamisele. Eesmärk ei ole teadusliku meetodi etappide päheõppimine, vaid õpilaste uurimusliku mõtteviisi kujundamine. Viimases on esikohal oskus esitada küsimusi ja leida neile vastuseid.

Uurimusliku õppe komistuskivid võivad olla õpilaste harjumus tegutseda täpselt juhendi järgi ning kartus eksida ja midagi valesti teha. Õpilased peaksid mõistma, et teaduses on eksimine ja ebaõnnestumine loomulikud ning eksimusi saab vaadelda kui väärtuslikku õppimise allikat.

Iseseisva uurimistöö oskused kujunevad järk-järgult, tuginedes õpilaste loomulikule uudishimule ja huvile. Mitte kõik praktilised tööd pole ainekavas sõnastatud uurimuslikult. See aga ei tähenda, et õpetaja koostatud tööjuhendid ei võiks olla uurimuslikud. Esialgu on põhirõhk mõõtmistel ja vaatlusoskusel ning mõõtmis- ja vaatlustulemuste esitamisel. Kui need on saavutatud, on lihtsam keskenduda teistele oskustele. 7. klassi õpilane alles harjutab koostöös õpetajaga selliste küsimuste esitamist, mida on võimalik vaatlemise, katsete või andmeanalüüsiga uurida. Katsetulemusi analüüsitakse ja järeldusi tehakse esialgu samuti õpetaja juhtimisel. Uurimusliku õppe käigus arenevad ühtlasi õpilaste koostööoskused ning oskus enda ja teiste tööd analüüsida.

Lõiming

7. klassi loodusõpetus loob suurepärase võimaluse loodusainete (füüsika, keemia, bioloogia ja loodusgeograafia) omavaheliseks lõimimiseks kõiki loodusteadusi ühendavat teaduslikku meetodit ja loodusteaduslikke mudeleid rakendades, ent ka energiat, liikumist ning süsinikuringet käsitledes. See tähendab, et loodusõpetuses on rõhk meetodipõhisel lõimingul ja aineteülesel teemakäsitlusel.

Kujundatakse seoseid mõistete aatom, molekul, rakk ning keha vahel, näidates seeläbi loodusteaduste omavahelist ühtsust ja samaaegu nende eripära (nt füüsikaliste, keemiliste ning bioloogiliste nähtuste võrdlemise kaudu). 7. klassi loodusõpetus eeldab kooli loodusainete õpetajate tihedat koostööd, et tekitada õpilaste jaoks loogiline sild kõigi III kooliastme loodusainete vahele. Lisaks loob kursus olulised eeldused aatomi ehituse, keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, keemiliste reaktsioonide ning energia ja soojusnähtuste põhjalikumaks käsitlemiseks järgnevates keemia- ja füüsikakursustes.

Lõiming matemaatikaga realiseerub matemaatika ja loodusainete ühiste mõistete (nt ühikud, protsent, sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja, funktsioon, võrdeline sõltuvus jt) ning oskuste (arvutamine, tabelite ja graafikute koostamine, kehade kvantitatiivne kirjeldamine) rakendamise kaudu. Toetudes matemaatikale, pööratakse tähelepanu mõõtühikute tajumisele ja teisendamisele.

Lõiming tehnoloogiaõppega. Õpilasel kujundatakse arusaam loodusteaduste ja tehnoloogia omavahelistest seostest ning sellest, kuidas mõjutavad loodusteadused tehnoloogia arengut ja vastupidi. Tähtsal kohal on nii klassikaliste mõõteriistade (joonlaud, dünamomeeter, mõõtesilinder) kui ka nüüdisaegsete tehnoloogiliste abivahendite (digitaalsed andmekogujad, nutiseadmed, veebirakendused) kasutamine loodusnähtusi uurides.

Lõiming keeltega. Kasutades loodusteaduslikke tekste ja tekstiloomet, toetutakse loodusõpetuse tundides keeletundides kujundatud pädevustele. Õpilasi julgustatakse otsima infot nii eesti kui ka võõrkeeles, leidma sobivaid märksõnu, otsingusõnu, eristama kommertsteksti sõltumatu väljaandja tekstist ja/või teadustekstist, võrdlema erinevatest allikatest saadud infot ning viitama korrektselt. Ettekandeid tehes ja kirjalikke tekste vormistades pööratakse ühtlasi õpilaste tähelepanu õigekeelele ja korrektsele keelekasutusele.

Lõiming sotsiaalainetega. Nii loodusainete kui ka ühiskonnaõpetuse eesmärk on kujundada vastutustundlikku kodanikku ning teadlikku tarbijat, kes märkab meid ümbritsevaid probleeme ja näitab üles kodanikuaktiivsust neid lahendades (nt materjalide taaskasutus, looduslik tasakaal, tehnoloogia arenguga seotud riskid, ökoloogiline jalajälg jms teemad). Lõiming ajalooga realiseerub teemade kaudu, kus on võimalik näidata inimeste loodud teadmiste muutumist sajandite vältel ning uue tehnoloogia mõju inimühiskonna arengule (perioodilisustabel, elektri kasutuselevõtt, tehnoloogilised leiutised, sh keemilised vooluallikad).

Üldpädevuste kujundamine

Loodusõpetuse teemade õppimine arendab kõiki üldpädevusi. Loodusõpetuse tundides on esimesel kohal õpilase matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevuse arendamine uurimuslike oskuste kujundamise kaudu. See hõlmab vaatlusi, mõõtmisi, andmete kogumist (sh digitaalsete andmekogujatega), vormistamist (tabelid, graafikud), tõlgendamist, kehade kvantitatiivse kirjeldamise oskust jne. Õpilased harjuvad kasutama sümboleid, mõistma mudelite olulisusest kehade, süsteemide ja nähtuste kirjeldamisel ning uue tehnoloogia rakendusvõimalusi.

Enesemääratluspädevust edendatakse põhiliselt kujundava hindamise kaudu. Nii sisukas tagasiside õpetajalt kui ka õpilaste enesehindamine aitab õpilastel analüüsida oma töö tugevusi ja nõrkusi ning oma tööd parendada. Eelkõige tähendab see, et vastutus õppimise eest peaks nihkuma õpetajalt õpilasele. Enesehindamiseks sobivad uuenduslikud hindamismudelid või näiteks arvutipõhised õpiprogrammid või ülesanded, mis annavad infot vastuste õigsuse kohta.

Sotsiaalset, kodaniku- ning ettevõtlikkuspädevust arendatakse loodusõpetuse tundides õppetegevuste kaudu, mis pakuvad õpilastele võimaluse näidata oma loovust, ettevõtlikkust ja kodanikuaktiivsust, pakuvad valikuvõimalusi ning õpilaste seisukohtade aktseptimist. Õpilased peaksid saama valida uurimisprobleemi, katsevahendeid ja töö esitamise vormi (poster, videoklipp, kirjalik aruanne, slaidiesitlus, toode). Tähelepanu tuleks pöörata õpilaste loovmõtlemise arendamisele (nt ideede genereerimine stiilis „mis juhtuks, kui ...“, võimalike lahenduste pakkumine (avatud) probleemile jne). Kujundatakse õpilaste kriitilist mõtlemist ja valmisolekut tegelda loodusteaduslike küsimuste ning probleemidega. Tunnitegevused peaksid olema üles ehitatud kaasavalt, julgustades õpilasi probleeme esitama ja neid lahendama nii individuaalselt kui ka rühmades. Probleemide lahendamine ning otsuste tegemine peaksid olema seotud igapäevaelu näidetega.

Õpipädevust arendatakse eelkõige niisuguste mõtlemisoskuste kujundamise kaudu nagu info otsimine ja saadud info kriitiline hindamine. Kujundatakse õpilaste teadlikkust metakognitiivsete õppimisvõtete (õppimise kavandamine, seire, muudatuste tegemine ja enesehindamine) kasulikkusest. Tähelepanu pööratakse uute teadmiste seostamisele varem õpituga või igapäevaelust saadud kogemustega. Ühtlasi julgustatakse õpilasi küsima abi ja esitama küsimusi, mida soodustab eelkõige avatud ning salliv õhkkond klassis.

Suhtluspädevus. Loodusõpetuse tundides otsivad õpilased eesti- ja võõrkeelset infot ning hindavad kriitiliselt teabe usaldusväärsust. Oma töö vormistamine, esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemusi ning arendab suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust. Rühmas töötamine õpetab arvestama kaaslaste seisukohti.

Digipädevuse kujundamiseks suunatakse õpilasi nii kodu- kui ka tunnitöid tehes kasutama internetipõhiseid (digitaalseid) tekstiloome-, esitlus- ja suhtluskeskkondi (http://docs.google.com, http://www.mindmeister.com/, http://www.wikispaces.com/ vms) ning uurimistöid, praktilisi tegevusi ja õppeülesandeid lahendades rakendama arvuteid, nutiseadmeid jt digivahendeid.

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Loodusõpetuse tundides kujundatakse õpilaste positiivset hoiakut ning vastutustunnet loodus-, sotsiaal- ja tehiskeskkonna vastu ning huvi kultuuriga seotud teaduse ja tehnoloogia vastu. Kujundatakse empaatiat ning austust kõigi elusolendite vastu.

Läbivate teemade rakendamine

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Tähtsal kohal on huvi tekitamine loodusainete õppimise ning loodusteadustega seotud karjäärivalikute vastu. Selleks loovad eelduse nii teadus- ja tehnoloogiauudiste ning rakenduste tutvustamine kui ka uurimuslike tööde tegemine. Uurimuslike oskuste omandamine loob eeldused tulla toime igapäevaelus ning võimaluse elukestvaks õppeks. Õpilaste läbiva teemaga seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute hindamiseks saab kasutada hindamisvahendit aadressil http://www.curriculum.ut.ee/et/labivad-teemad/elukestev-ope.

Keskkond ja jätkusuutlik areng

Õpilastel aidatakse aru saada loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna seostest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest. Kujundatakse oskust väärtustada looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ning jätkusuutlikkust, hinnata ja muuta oma tarbimisvalikuid. Õpilastel aidatakse teadvustada, millist mõju avaldab tema enda ja teiste tegevus elukeskkonnale, ning hinnata tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Rakenduslikeks tegevusteks sobivad erinevad aktiivõppemeetodid, õuesõpe, käigud erinevatesse ettevõtetesse (veepuhastusjaam, paberivabrik, jäätmekäitluskeskused) jmt. Jätkusuutlike hoiakute kujundamiseks on sobivaimad ajurünnakud ja rollimängud. Õpilasi innustatakse osalema keskkonnaalastes ja loodusvaatlustega seotud projektides (GLOBE, Läänemere projekt), võtma osa looduskoolide ja keskkonnahariduskeskuste ringitegevustest, osalema keskkonnalastel uurimistööde konkurssidel ning olümpiaadidel (GLOBE, Tartu Keskkonnahariduskeskus). Õpilaste läbiva teemaga seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute hindamiseks sobib kasutada hindamisvahendit aadressil http://www.curriculum.ut.ee/et/labivad-teemad/keskkond.

Teabekeskkond

Õpilastel kujundatakse oskusi kasutada tõhusaid teabeotsingumeetodeid ning analüüsida teavet kriitiliselt. Selleks sobivad meedias kajastatud päevateemade arutelu tunnis, meediatekstide analüüs ja virtuaalsete õpikeskkondade rakendamine. Kasutades internetti või paberil teavikuid, omandab õpilane arusaama autoriõigustest ning teadvustab korrektse viitamise vajalikkust. Õpilasi innustatakse huvituma populaarteaduslikest ja loodusteaduslikest telesaadetest, tutvuma vastavate meediaväljaannete ja interneti võimalustega. Kujundatakse oskusi eristada teaduspõhist, fantaasiapõhist ja arvamuspõhist üldistust. Läbiva teemaga seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute hindamiseks saab kasutada hindamisvahendit aadressil http://www.curriculum.ut.ee/et/labivad-teemad/teabekeskkond.

Tervis ja ohutus

Õpilane väärtustab turvalist käitumist, tunneb ära ja analüüsib riskiolukordi. Praktilisi töid tehes pööratakse tähelepanu ohutusnõuete täitmisele. Õpetatavaid teemasid seostatakse igapäevaelu turvariskidega (liiklusohutus, tuleohutus jne). Õpilaste läbiva teemaga seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute hindamiseks saab kasutada hindamisvahendit aadressil http://www.curriculum.ut.ee/et/labivad-teemad/tervis-ohutus.

Tehnoloogia ja innovatsioon

Taotletakse, et õpilane oskaks kasutada nüüdisaegset tehnoloogiait eesmärgipäraselt, mõistaks tehnoloogiliste uuenduste mõju elukvaliteedile ja keskkonnale ning tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid. Rakenduslikeks tegevusteks sobivad õpilaste loovmõtlemise, koostööoskuste ja algatusvõime toetamine (nt uurimisprojektid rühmatööna). Uuenduslike ideede pakkumiseks sobivad koostööle suunatud õppemeetodid (ajurünnak, rollimäng jne). Tööde ja esitluste vormistamine IKT-vahenditega, uurimisandmete digitaalne kogumine, arvutisimulatsioonide, liitreaalsuste, mobiilirakenduste kasutamine mitmekesistab õpet ning kujundab loovat mõtlemist. Õpilaste läbiva teemaga seotud baasteadmiste, oskuste ja hoiakute hindamiseks saab kasutada hindamisvahendit aadressil http://www.curriculum.ut.ee/et/labivad-teemad/tehnoloogia-innovatsioon.

Väärtused ja kõlblus

Taotletakse, et õpilane järgiks väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid, arutleks nii iseenda kui ka kaasinimeste käitumise eetilisuse üle, suhtuks mõistvalt erinevatesse eluviisidesse ja eluvormidesse ning mõistaks, et ka teadus on otseselt seotud eetikaga. Õpilastel kujundatakse oskusi teha kaalutletud ja tõenduspõhiseid otsuseid, suhtuda avatult kaaslaste arvamustesse, samas ka valmisolekut põhjendada oma seisukohti. Õpilaste läbiva teemaga seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute hindamiseks saab kasutada hindamisvahendit aadressil http://www.curriculum.ut.ee/et/labivad-teemad/vaartused.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

Taotletakse õpilase kujunemist ettevõtlikuks, aktiivseks ja vastutustundlikuks kodanikuks, kes väljendab isiklikke seisukohti ning mõistab oma vastutust ja kohustusi. Rakenduslikes ja uurimuslikes tegevustes juhitakse õpilast väärtustama koostööd, leidma uurimisküsimustele lahendusi, reastama eesmärgipäraselt tegevussamme, lahendama loominguliselt probleeme, kaaluma poolt- ja vastuargumente ning aktseptima erinevaid arvamusi. Ainetundides kujundatakse õpilase huvi ühiskonnas ja looduskeskkonnas toimuva vastu. Õpilaste läbiva teemaga seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute hindamiseks saab kasutada hindamisvahendit aadressil http://www.curriculum.ut.ee/et/labivad-teemad/kodanikualgatus-ettevotlikkus.

Kultuuriline identiteet

Taotletakse, et õpilane väärtustaks kultuurilist mitmekesisust, tunneks ära teiste väärtushinnanguid ja hoiakuid ning oleks koostööaldis. Õpilaste läbiva teemaga seotud teadmiste, oskuste ja hoiakute hindamiseks saab kasutada hindamisvahendit aadressil http://www.curriculum.ut.ee/et/labivad-teemad/kultuuriline-identiteet.

Hindamine

Õpilaste hindamine, sh kujundav hindamine, on tähtis lüli õppe-eesmärkide ja -tegevuste ning saavutatavate õpitulemuste vahel. Tunde kavandades ja korraldades peaks eesmärgiks olema kõigi nende seostatud käsitlemine. See tähendab, et kui loodusteaduste tundides nähakse olulise õppe-eesmärgina õpilaste uurimuslike oskuste arendamist, siis peaksid seda eesmärki aitama saavutada nii kavandatud õppetegevused kui ka õpilaste uurimisoskustega seotud õpitulemuste hindamine. Ilmselgelt ei piisa paljude õppekavas määratletud õppe-eesmärkide ning neile vastavate õpitulemuste saavutamiseks niisugustest harjumuspärastest hindamise vormidest nagu tunnikontrollid ja kontrolltööd. Erinevate pädevuste ja uurimuslike oskuste kujunemiseks peaks loodusõpetuse tundides olema olulisel kohal kujundav hindamine.

Ühe või teise hindamisviisi eelistamine sõltub sellest, kui kaugel ollakse õpitulemuste saavutamisest. Nii võib õpimapp, uurimistöö protokoll, slaidiettekanne vm mahukam töö olla õppimise käigus kujundava hindamise objektiks, protsessi lõpus aga kokkuvõtva (numbrilise) hindamise objektiks. Uurimusliku õppe puhul tuleks eelkõige pöörata tähelepanu uurimuse tegemisele, mitte niivõrd lõpptulemusele. Kui õpilased teevad esimest korda mahukamat uurimistööd, on liiga palju oodata, et nad saaksid kohe aru, kuidas uurimistööd teha ning aruannet vormistada (sh kuidas sõnastada uurimisküsimust, vormistada tabeleid/graafikuid, teha kokkuvõtteid jne). Oskuste kujundamise faasis on tähtis õpetaja toetav juhendamine ja sisukas tagasiside. Nõudeid aitavad õpilaste jaoks läbipaistvamaks muuta nn hindamismudelid (-vahendid, -maatriksid; vt näiteid http://opetaja.edu.ee/hindamismudelid/index.php), mida õpilased saavad kasutada ka enesehindamiseks (kui kaugel ma olen seatud eesmärgist) ja vastastikuseks hindamiseks.

Enne uue teema juurde asumist tuleks välja selgitada õpilaste eelteadmised, igapäevaeluga seotud kogemused ja/või käsitletava teemaga seotud väärarusaamad. Selleks sobivad suulised küsitlused, arutelud, õpilaste endi esitatud küsimused ning ka lühitesti tegemine. Õpilaste (väär)arusaamade ja eelteadmiste mõistmine annab õpetajale infot järgnevate tegevuste planeerimiseks (mis mõisteid, nähtusi, mudeleid on vaja käsitleda uuesti/põhjalikumalt/teisiti). Eelkõige tuleks õpetajal mõista, et õpilased julgevad ja tahavad arvamust avaldada ainult siis, kui neil lubatakse eksida ja nad ei pea tundma häbi vale vastuse pärast.

Hindamismudelite kõrval aitavad õpetajal kujundavalt hinnata mitmesugused arvutipõhised õpiprogrammid, nt „Kuldvillaku“ mäng (https://jeopardylabs.com/ jt), Moodle vm virtuaalses keskkonnas (https://getkahoot.com/; http://www.socrative.com/ jt) koostatud testid, mis võimaldavad õpilastele kohest tagasisidet ning juhivad neid vale vastuse korral oma teadmisi täiendama.

NB! Praktiliste tööde ning IKT näited on soovituslikud ja üks võimalusi õpitulemusi saavutada. Õpetajal on vabadus ise oma tööd planeerida ning kohandada ainekava rakendamist kooli võimaluste ja õpilaste võimete põhjal.